Kui teid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, on sõltumatu õigusalase nõu saamine väga tähtis. Sellel teabelehel kirjeldatakse, kuidas leida advokaat ja kes peab selle eest tasuma.
Kui teid kuulatakse üle politseijaoskonnas, on teil õigus saada tasuta õigusalast nõu ka juhul, kui teid ei ole vahistatud. Te võite paluda politseil võtta ühendust teie valitud konkreetse advokaadibürooga või valveadvokaadiga politseist sõltumatu õigusnõustajaga, kes on kättesaadav ööpäev läbi. Mõne kuriteo korral annab sõltumatu õigusnõustaja nõu ka telefoni teel. Raskemate kuritegude korral võib õigusnõustaja tulla teiega politseijaoskonda kaasa.
Kui te soovite teist advokaati, leiate ta õigusliidu (Law Society), advokatuuri nõukogu (Bar Council), kodanike nõustamise büroo (Citizens Advice Bureau) või tsiviilõigusalase nõustamise (Civil Legal Advice) veebisaidi kaudu. Kui te otsustate valveadvokaati mitte kasutada, peate arvestama teatavate kuludega.
Kui te soovite õigusalast nõu, peab politsei enne ülekuulamist ootama, kuni advokaat on teiega rääkinud. Kui te ei soovi advokaati, kuid muudate hiljem oma meelt, võite nõuda advokaati igal ajal.
Kui politsei ei ole teid vahi alla võtnud, kuid teid süüdistatakse kuriteos, peaksite võtma advokaadiga ühendust võimalikult kiiresti. Kui te ei tea ühtegi advokaati, leiate ta õigusliidu, advokatuuri nõukogu, kodanike nõustamise büroo või tsiviilõigusalase nõustamise veebisaidi kaudu. Sõltuvalt teie rahalisest olukorrast võidakse teile õigusabi anda tasuta. Advokaat oskab teile öelda, kas te olete selleks sobiv kandidaat. Igal juhul te peate andma teavet oma rahalise olukorra kohta (nt esitama palgatõendi).
Tasuta õigusabiteenust osutavad ainult õigusabi ameti (Legal Aid Agency) advokaadid või riikliku kaitse teenistuse advokaadid linnades, kus selline teenistus on olemas. Teavet selle kohta, millised advokaadid neisse organitesse kuuluvad ja tasuta õigusabi annavad, leiate tsiviilõigusalase nõustamise veebisaidilt.
Kui teie asi jõuab kohtusse, on teil õigus seadusjärgsele esindamisele. Õigusalane nõu ja esindamine tagatakse kohtualustele kriminaalasjades antava õigusabi teenistuse (Criminal Legal Aid) kaudu. Õigusabi eest tasu küsimine sõltub kriminaalasja raskusastmest ja teie rahalisest olukorrast. Kui teil ei ole advokaati, taotlege kohe pärast kohtusse saabumist kohtumist valveadvokaadiga.
Rahukohtus (Magistrates’ Court) on õiguslane nõu ja esindamine tasuta, kui tegemist on raske kuriteoga. Kui tegemist ei ole raske kuriteoga, võidakse teilt nõuda kulude hüvitamist sõltuvalt arutatavast asjast ning teie vanusest ja sissetulekust. Te saate tasuta õigusesindaja, kui olete alla 18-aastane või saate teatavaid riiklike toetusi. Tasuta nõu ja esindamise saamise tingimusi selgitab teile kohtus valveadvokaat (duty solicitor) või kohtutöötaja.
Kui teie kohtuasja arutab kroonikohus (Crown Court), on teil õigus saada õigusnõu ja kasutada esindajana advokaati. Kui teie leibkonna aastane netosissetulek on 37 500 naelsterlingit või rohkem, siis tuleb teil õigusabi eest tasuda. Olenevalt teie rahalisest olukorrast tuleb teil tasuda õigusalase esindamise eest kas sissetulekul või kapitalil põhinevat tasu või siis mõlemat.
Kui teid kroonikohtus süüdi ei mõisteta, võidakse teie kulud hüvitada. Kui teid mõistetakse süüdi, võidakse teilt nõuda, et te tekkinud kulud hüvitaksite.
Kodanike nõustamise büroo juhendid (Ühendkuningriik)
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel teabelehel ja selle alalehtedel selgitatakse eeluurimise ajal kohaldatavat menetlust ning seda, mis juhtub pärast uurimist ja enne kriminaalkohtumenetlust.
Eeluurimine algab siis, kui politsei kahtlustab kuriteo toimepanemist. Politsei viib läbi uurimise ja kogub tõendeid. Tõsiste juhtumite korral, kui politseil on enda arvates piisavalt tõendeid süüdistuse esitamiseks, võtab politsei ühendust Riigiprokuratuuriga (Crown Prosecution Service), kes tavaliselt otsustab, kas ja milline süüdistus esitada. Selleks võidakse läbi viia täiendav uurimine.
Kui teie olete politsei arvates kahtlustatav, on esimene peamine etapp otsuse langetamine teie vahistamise kohta.
Pärast vahi all ülekuulamist järgneb süüdistuse esitamise üle otsustamise etapp. Kui politseil on vaja läbi viia täiendav uurimine ning teie eelvangistuses hoidmine ei ole vajalik, peab politsei teid vabastama kas süüdistust esitamata või kautsjoni vastu, paludes teil hilisemal kuupäeval politseijaoskonda tagasi pöörduda.
Kui teile esitatakse siiski süüdistus õigusrikkumises ning politsei otsustab, et teie suhtes tuleks kohaldada eelvangistust, viiakse teid kohtu ette, kes otsustab, kas vabastada teid enne kohtumenetluse toimumist kautsjoni vastu või ei.
Kui te olete uurimise all seoses väidetava osalemisega terrorismis, siis on teie õigused ja politsei volitused allpool kirjeldatutest erinevad (vt 2000. aasta terrorismivastast seadust, mida nendel teabelehtedel ei käsitleta).
Kui te olete noorem kui 18 aastat, on teil täiendavad õigused. Paluge oma advokaadil neid teile selgitada.
Kas politsei esitab mulle küsimusi?
Kui politsei kahtlustab teid kuriteo toimepanemises või kuriteo kohta teabe omamises, võib ta teile küsimusi esitada.
Kas ma pean politseijaoskonda minema?
Politsei võib teid tänaval või muus avalikus kohas peatada, läbi otsida ja küsida teilt teatavaid küsimusi. Te peaksite ütlema politseile oma nime ja aadressi, kui teilt neid küsitakse. Kui politsei kahtlustab teid kuriteos, võib ta paluda teil minna politseijaoskonda vabatahtlikult. Samuti on politseil õigus teid vahistada ja viia teid politseijaoskonda vastu teie enda tahtmist. Teile tuleb öelda, miks seda tehakse.
Kas ma võin politseijaoskonnast lahkuda?
Kui te viibite politseijaoskonnas kas kahtlustatava või võimaliku tunnistajana, kuid teid ei ole vahistatud, siis võite igal ajal sealt lahkuda.
Mis juhtub siis, kui mind vahistatakse?
Kui politsei tahab teid politseijaoskonnas hoida, tuleb teid vahistada. Teile tuleb öelda, miks seda tehakse. Lisaks peab vahistamine olema vajalik. Politsei võib teid läbi otsida, võtta teilt sõrmejäljed ja DNA-proovi ning teostada muid siin kirjeldatud läbivaatusi.
Mis saab siis, kui ma inglise keelt ei räägi?
Kui te inglise keelest aru ei saa, peab politsei võimaldama teil kasutada tasuta tõlgi teenuseid. Ilma tõlgita ei tohi teid üle kuulata.
Kas ma saan advokaadi?
Vahistamise korral on teil õigus pidada nõu advokaadiga. Kui te ei tea ühtegi advokaati, võtab politsei ühendust nn valveadvokaadiga. Täiendavat teavet leiate teabelehelt nr 1.
Mis saab siis, kui ma olen noorem kui 17-aastane või haavatavasse elanikkonnarühma kuuluv täiskasvanu?
Kui te olete noorem kui 17-aastane või kuulute haavatavasse elanikkonnarühma, ei tohi teid üle kuulata ilma vanema, hooldaja või sotsiaaltöötaja juuresolekuta.
See isik toetab ja nõustab teid politseiga suhtlemisel. See isik ei ole advokaat ega anna õigusalast nõu. Selliseks täiskasvanuks võib olla ka pereliige, sõber, vabatahtlik ning sotsiaal- või hoolekandetöötaja.
Kas politsei võib mind läbi otsida?
Ka juhul, kui teid ei ole vahistatud, võib politsei teid või teie sõidukit peatada ja läbi otsida, kuid seda ainult juhul, kui on põhjendatud alust kahtlustada, et teie valduses on varastatud või keelatud esemeid või et te olete pannud toime kuriteo.
Kas politsei võib võtta minult sõrmejäljed või DNA-proovi?
Kui teid ei ole vahistatud, ei pea te sõrmejälgi või muid proove andma ning politsei ei saa neid ilma teie nõusolekuta võtta. Kuid kui te olete vahistatud, on politseil õigus võtta näiteks vere-, sülje- või koeproove ilma teie nõusolekuta.
Kas ma pean osalema äratundmiseks esitamise toimingus?
Kui teid on vahistatud, võib politsei paluda teil osaleda äratundmiseks esitamise toimingus. Sellest keeldumist võidakse kasutada kohtumenetluses teie vastu. Tavaliselt kujutab toiming endast videoülesvõtete näitamist ohvrile või tunnistaja(te)le. Advokaat saab teile nõu anda.
Kas politseil on õigus minu auto või ruumid läbi otsida?
Kui teid on vahistatud, võib politsei vanema ametniku loal teie auto ja ruumid läbi otsida ning konfiskeerida mis tahes vara, kui see on uurimise jaoks asjakohane.
Kas ma võin pereliikme või sõbraga ühendust võtta?
Jah, võite küll. Nimelt selleks, et öelda, kus te viibite.
Kas ma võin vajaduse korral kohtuda arstiga?
Kui te vajate arstiabi, on teil õigus kohtuda arstiga.
Olen pärit teisest liikmesriigist. Kas ma võin ühendust võtta oma riigi saatkonnaga?
Jah. Saatkonna esindaja tuleb politseijaoskonda või võtab teiega ühendust, kui te vajate abi. Politsei on isiku vahistamise või kinnipidamise korral kohustatud võtma ühendust järgmiste ELi riikide konsulaaresindustega: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Taani, Tšehhi Vabariik või Ungari.
Mis juhtub, kui mind vahistatakse Euroopa vahistamismääruse alusel?
Kui üks liikmesriik on teinud Euroopa vahistamismääruse, võidakse teid vahistada teises liikmesriigis ja saata pärast kohtuistungit tagasi vahistamismääruse teinud liikmesriiki. Kohtuistungi ajal on teil õigus advokaadile ja tõlgile, kui teil peaks neid vaja minema. Täiendavat teavet leiate teabelehelt nr 1.
Kas politsei esitab mulle süüdistuse?
Kui politsei leiab, et teie vastu on piisavalt tõendeid, võib ta esitada teile kuriteosüüdistuse. Süüdistuses öeldakse, millise kuriteo te politsei arvates toime panite. Kui teile on süüdistus esitatud, ei või politsei teid selle kuriteoga seoses rohkem üle kuulata.
Kui kaua võib politsei mind pärast vahistamist kinni pidada?
Pärast vahistamist võib politsei teid politseijaoskonnas kinni pidada kuni 24 tundi. Vanemametnik võib seda ajavahemikku pikendada 36 tunnini, kui on alust arvata, et see on vajalik tõendite kogumiseks, kui tegemist on raske kuriteoga ja kui see on vajalik uurimise nõuetekohaseks läbiviimiseks. Pärast selle aja möödumist tuleb teile esitada süüdistus või teid tuleb vahi alt vabastada. Kui politsei soovib teid täiendavalt kinni pidada, peab ta saama selleks rahukohtu loa. Kohus võib pikendada kinnipidamisaega maksimaalselt 96 tunnini.
Politsei vastu kaebuste esitamine
Kui te arvate, et politsei ei kohelnud teid nõuetekohaselt, võite esitada kaebuse kas politseile või politsei vastu esitatud kaebusi lahendavale sõltumatule komisjonile (Independent Police Complaints Commission).
Millal võib mind üle kuulata?
Kui te olete vahistatud ja teid peetakse kinni politseijaoskonnas, peab kinnipidamisametnik tagama, et te olete ülekuulamiseks vaimselt ja füüsiliselt terve. Mis tahes 24-tunnise ajavahemiku jooksul tuleb teile võimaldada vähemalt 8-tunnine periood, mil teid üle ei kuulata. Ülekuulamise ajal tuleb teile võimaldada 15-minutiline puhkepaus iga 2 tunni järel. Tavaliselt võib teie advokaat ülekuulamise juures viibida.
Kas ma pean vastama politsei küsimustele?
Te ei pea küsimustele vastama. Kui teid kahtlustatakse kuriteos, peab politsei esitama teile enne küsimuste esitamist ametliku hoiatuse. Nad hoiatavad teid, et te ei pea küsimustele vastama, kuid kui te otsustate seda teha, võidakse teie sõnu kasutada kohtus tõendina. Lisaks tuleb teile öelda, et kui te jätate ütlemata midagi, mida te soovite hiljem kasutada kohtus enda kaitseks, siis võidakse kohtumenetluses kasutada teie vastu asjaolu, et te ei öelnud seda varem politseile.
Kuidas toimub politseipoolne ülekuulamine?
Politseijaoskonnas toimuvad ülekuulamised ülekuulamistoas ja need helisalvestatakse alati. Enne ülekuulamist tuleb teile salvestusprotsessi selgitada.
Millal politsei mulle süüdistuse esitab?
Kui politsei leiab, et teie vastu on piisavalt tõendeid, võib ta esitada teile kuriteosüüdistuse. Pärast seda ei või politsei teid selle kuriteoga seoses rohkem üle kuulata. Süüdistust võib menetluse hilisemas etapis muuta.
Millal pean ma esimest korda kohtusse ilmuma?
Kui politsei hoiab teid vahi all, tuleb teid toimetada kohtusse järgmisel istungite päeval. Tavaliselt toimub esimene arutamine rahukohtus.
Kas mul on õigus advokaadile?
Kohtus on teil õigus advokaadile. Kui teil oma advokaati ei ole, tegutseb teie heaks nn valveadvokaat. Täiendavat teavet leiate teabelehelt nr 1.
Kas mul on võimalik kasutada tõlki, kui ma inglise keelt ei valda?
Kui te inglise keelt ei räägi, võimaldatakse teil tasuta kasutada tõlki, kes tõlgib teile kogu kohtumenetluse.
Kas mind vabastatakse vahi alt?
Kui teid hoitakse vahi all, võite esitada kohtule taotluse enda vabastamiseks kautsjoni vastu. Kui teile määratakse kautsjon, ei pruugi teil olla vaja raha deposiiti jätta.
Tavaliselt vabastatakse teid kautsjoni vastu, kui teil ei ole varasemast ajast kriminaalkaristusi ning kui kohus leiab, et te ei kujuta endast ohtu ühiskonnale, ei sega vahele tunnistajate ütlustele ja ilmute kohtusse määratud ajal. Kautsjoni vastu vabastamise suhtes võib kehtestada tingimusi, näiteks kindlal aadressil viibimine, politseile oma passi loovutamine või elektroonilise kiibi kandmine.
Kui kohus kautsjoni määramisest keeldub, hoitakse teid kohtumenetluseni vangis.
Kas ma võin vaidlustada otsuse, mille alusel hoitakse mind kuni kohtumenetluseni vangis?
Jah. Küsige oma advokaadil nõu.
Kas ma pean enne kohtumenetlust veel kohtusse ilmuma?
Jah. Teie advokaat nõustab teid selles küsimuses.
Kui kaua võib mind enne kohtumenetlust vangis hoida?
Kui teid hoitakse vangis, peab teie asja kohtulik arutamine toimuma teatava aja jooksul.
Tavaliselt peaks kroonikohtu menetlus algama 182 päeva jooksul teie vangistamisest. Kui sellest kinni ei peeta, võite taotleda enda vabastamist kautsjoni vastu. Vähem tõsiste juhtumite puhul peab kohtumenetlus algama 56 päeva jooksul. Kui sellest kinni ei peeta, vabastatakse teid kautsjoni vastu.
Mis toimub enne kohtumenetlust?
Kohtumenetlusele eelneva aja jooksul jätkab Riigiprokuratuur selle uurimist, kas on piisavalt alust süüdistuse esitamiseks. Prokurör jagab teie advokaadiga tõendeid, mida kasutatakse kohtus teie vastu. Näiteks, kui tõendeid esitavad tunnistajad, saate nende kirjalikud ütlused. Prokurör peab teile samuti avaldama kõik teile kasuks olevad materjalid, mis võivad prokuratuuri väiteid kahjustada. Prokurör peab tõendid pidevalt läbi vaatama ja avaldama teile kõik materjalid, mis sellesse kategooriasse kuuluvad.
Olen pärit teisest liikmesriigist. Kas ma pean enne kohtumenetlust viibima Inglismaal/Walesis?
Kui teid ei hoita vahi all või kui teid on kautsjoni vastu vabastatud, on teil vaba voli oma kodumaale tagasi pöörduda. Kuid kui prokurör nõuab, et te viibiksite uurimise ajal Inglismaal või Walesis, ei pruugi kohus teid kautsjoni vastu vabastada. Kohus võib teid kautsjoni vastu vabastada tingimusel, et te jääte Inglismaale. Selle tingimuse järgimata jätmine on õigusrikkumine. Kui teid vabastatakse kautsjoni vastu, peate teatama, millisel aadressil saab teiega Ühendkuningriigis ühendust võtta. See võib olla teie advokaadi aadress.
Kui ma läksin oma liikmesriiki, kas ma pean kohtumenetluse ajaks Inglismaale/Walesi tagasi pöörduma?
Tõenäoliselt. Mõne eelistungi puhul võib teie advokaat taotleda teie kohalviibimise nõude tühistamist või võib olla võimalik teie osalemine videolingi kaudu.
Kas minu kriminaalasi jõuab alati kohtusse?
Teie kriminaalasi ei pruugi tingimata kohtusse jõuda. Riigiprokuratuur võib otsustada menetluse lõpetada või võib teha ettepaneku tingimisi hoiatuse kohaldamiseks, mis võib hõlmata rahatrahvi. Kui te sellega nõustute, võtate süü omaks. See lisatakse teie karistusregistri andmetele ning teil puudub apellatsiooniõigus.
Millist liiki tõendeid prokuratuur kogub?
Politsei kuulab üle tunnistajad ning võib samuti koguda asitõendeid ja kohtumeditsiinilisi tõendeid. Näiteks võidakse koguda dokumente teie kodust või töökohast, läbi otsida teie auto või võtta teie DNA-proove (nt juukse- ja süljeproov jmt).
Kas ma saan prokuratuuri takistada teatavate tõendite kogumisel?
Mõnikord peab politseil olema läbiotsimismäärus, mida saab vaidlustada. Üldiselt tuleb määruses täpsustada, mida võib läbi otsida ja miks seda tehakse. Kui politsei määrusest kinni ei pea, ei pruugi kohus kogutud tõendeid vastuvõetavaks tunnistada.
Kas soovitakse saada teavet karistusregistris minu kohta sisalduva teabe kohta?
Prokurör kogub teavet teie karistusregistri andmete kohta, sealhulgas süüdismõistmiste kohta väljaspool Ühendkuningriiki.
Kas minu vastu esitatud süüdistust võidakse enne asja kohtulikku arutamist muuta?
Jah. See sõltub prokuröri poolt tõenditele antud hinnangust. Teie advokaat võib taotleda süüdistuse muutmist.
Mis saab siis, kui minu üle on mõnes teises liikmesriigis sama õigusrikkumise eest kohut mõistetud?
Kui ühe liikmesriigi kohus on langetanud lõpliku otsuse, ei tohi teie üle samade asjaolude põhjal teises liikmesriigis kohut mõista.
Kas ma võin end enne kohtumenetlust süüdi tunnistada?
Kui te soovite end enne kohtumenetlust süüdi tunnistada, on see enamikul juhtudel võimalik. Kui te end süüdi tunnistate, mõistetakse teile üldjuhul väiksem karistus võrreldes sellega, mis teile oleks mõistetud kohtuvaidluse tulemusena. Kui te otsustate end süüdi tunnistada, puudub teil tavaliselt õigus esitada apellatsioon süüdimõistva kohtuotsuse peale ning see lisatakse teie karistusregistri andmetele.
Kriminaalmenetluse ja uurimise toimetamise seadus (1996) (muudetud kujul)
Kriminaalkohtumenetluse seadus (2003) (muudetud kujul)
Politsei- ning kriminaalasjadega seotud tõendite seadus (1984)
Kautsjoniseadus (1976) (muudetud kujul)
Õigusrikkumistes süüdistuse esitamise seadus (1985), artikkel 22 (muudetud kujul)
Raske organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ja politseiseadus (2005)
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kõigi kriminaalasjade arutamine algab rahukohtus. Kohtuasja võidakse seejärel menetleda kolmel moel.
Väiksemate kuritegude puhul toimetab kogu kohtumenetlust rahukohtus kas kolmest aukohtunikust koosnev kohtukoosseis või piirkonnakohtunik.
Tõsisemate kuritegude puhul viiakse kohtumenetlus läbi kas rahukohtus või kroonikohtus kohtuniku ja 12 vandekohtuniku osavõtul.
Piirkonnakohtunik või aukohtunikud kuulavad ära teie advokaadi argumendid teie kaitseks, misjärel otsustavad, mis liiki kohtumenetlus on teie asjas kõige sobivam. Võimaluse korral arutatakse teie asja rahukohtus, kuid kui see ei ole sobiv või kui te taotlete asja arutamist kroonikohtus, edastatakse teie kriminaalasi kroonikohtule. Kõik täiskasvanuid käsitlevad kohtumenetlused on avalikud.
Kui teie vastu esitatud süüdistus ei ole seotud väga raske kuriteoga ja kui te olete alla 18-aastane, toimub teie asja arutamine noortekohtus kohtuniku või kolme eriettevalmistusega aukohtuniku poolt. Avalikkust kohtusaali ei lubata.
Süüdistust saab muuta eelistungil, kuid tavaliselt ei ole see võimalik pärast seda, kui kohus on alustanud tõendite kuulamist. Vähem tõsised süüdistused tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast kuriteo toimepanemist. Te võite süü osaliselt või täielikult omaks võtta. Prokurör võib nõustuda teiepoolse süü tunnistamisega väiksemas kuriteos, kui see, milles teid algselt süüdistati.
Nõutaval ajal kohtusse mitteilmumine on kuritegu. Peale selle võib menetlus teie puudumise korral jätkuda. Väiksemate kuritegude puhul on sageli võimalik, et teid esindab kohtus advokaat, või tunnistada oma süüd kirjalikult posti teel või lasta kohtuasja menetlemisel jätkuda teie kohalviibimiseta. Kroonikohtus ei saa kohtumenetlus tavaliselt ilma teie kohalviibimiseta jätkuda. Kuid kui te menetlust takistate või põgenete, saab menetlus ilma teieta jätkuda. Kohale mitteilmumine (mõjuva põhjuseta) on kuritegu.
Tavaliselt ei ole see võimalik, kuigi mõne istungi puhul võidakse teie osalemine tagada videolingi kaudu vanglast või politseijaoskonnast. Aukohtunikud või kohtunik ja prokurör viibivad kohtusaalis. Teie õigusnõustaja võib olla kas politseijaoskonnas või kohtus ning tal on võimalik näha ja kuulda teid videolingi kaudu.
Kui te inglise keelest aru ei saa, võimaldab kohus teil kasutada tõlki.
Üldiselt ei pea teil kohtus advokaat kaasas olema, kuid advokaadi kasutamine on tungivalt soovitatav. Teatavate kohtumenetluste, nagu vägistamisjuhtumite või noori tunnistajaid hõlmavate juhtumite puhul on advokaat nõutav.
Jah, täiendavat teavet leiate teabelehelt nr 1.
Te võite anda ütlusi kohtumenetluse ajal, kuid teid ei saa selleks sundida. Teie advokaat annab teile nõu, kas te peaksite seda tegema. Ütluste mõjuva põhjuseta andmata jätmine võib teile kahjuks tulla, kuid üksnes selle alusel, et te kohtus vaikisite, ei saa teid süüdi mõista.
Kui te tõenditega nõus olete, võidakse need ette lugeda või nendest kokkuvõte teha. Kui te vaidlustate tõendid, palutakse tavaliselt tunnistaja kohtusse ütlusi andma, et te saaksite talle küsimusi esitades tema ütlused kahtluse alla seada. Kui prokurör kasutab teie vastu tõendina dokumente, peab ta sellest teie advokaati enne kohtumenetlust teavitama. Teie advokaat saab dokumendid vaidlustada. Teie advokaat saab küsitleda kõiki tunnistajaid, kes teie vastu tunnistavad, et nende väited kahtluse alla seada.
Jah. Tõendiks võivad olla dokumendid või asitõendid. Samuti võite te kutsuda enda kaitseks tunnistajaid ning kohtunik võib nad lasta kohtusse tuua. Teie advokaat ja prokurör küsitlevad neid.
Enne kohtumenetlust kogub prokurör teie karistusregistri andmeid. See võib hõlmata süüdimõistmisi teistes riikides. Teatavates olukordades avaldatakse see teave kohtule, kuid teie advokaat saab selle toimumist vaidlustada. Isegi kui teie karistusregistri andmeid kohtus arvesse võetakse, ei saa teid süüdi mõista ainult selle alusel, et teid on varem kuriteos süüdi mõistetud.
Pärast tõendite kuulamist tehakse kohtuotsus selle kohta, kas te olete süüdi või ei. Rahukohtus langetavad otsuse aukohtunikud. Kroonikohtus langetavad otsuse ainult vandekohtunikud. Kui otsus on õigeksmõistev, kohtuasi lõpetatakse. Kui muid süüdistusi ei ole, võite kohtust lahkuda. Kui otsus on süüdimõistev, teevad advokaadid avaldusi karistuse kohta. Karistus võidakse määrata eraldi kohtuistungil.
Karistus sõltub kuriteo raskusastmest. Kohus järgib riiklikke suuniseid. Iga kuriteo jaoks on kehtestatud maksimaalne karistus; mõne jaoks on ka minimaalne karistus.
Võimalike karistuste kohta leiab täiendavat teavet siit. Need on:
Kannatanu ei ole menetlusosaline, kuid võib kohtus ütlusi anda. Teile karistuse määramisel võib kohtunik võtta arvesse kannatanu avaldust kuriteo mõju kohta. Kohtunik ei saa teilt tsiviilkahju välja mõista, kuid saab teha hüvitamismääruse. Kannatanu võib esitada teie vastu erasüüdistuse.
Vangimõistetute perede abitelefon
Laste ja noorte seadus (1933) (muudetud kujul)
Rahukohtute seadus (1980) (muudetud kujul)
Kriminaalõiguse ja avaliku korra seadus (1994) (muudetud kujul)
Kriminaalmenetluse ja eeluurimise seadus (1996) (muudetud kujul)
Kuritegusid ja avaliku korra rikkumist käsitlev seadus (1998) (muudetud kujul)
Kriminaalkohtute volituste (karistuste määramise) seadus (2000) (muudetud kujul)
Kriminaalasjades õigusemõistmise seadus (2003) (muudetud kujul)
Ühendkuningriigi piiride seadus (2007) (muudetud kujul)
Kriminaalõiguse ja sisserände seadus (2008) (muudetud kujul)
Koroneride ja kriminaalasjades õigusemõistmise seadus (2009) (muudetud kujul)
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kui teid mõisteti süüdi või teile määrati karistus rahukohtus, võite esitada apellatsiooni kroonikohtule. Te võite esitada apellatsiooni ka Londoni halduskohtule, kui teie arvates tõlgendasid aukohtunikud seadust valesti.
Kui teid mõisteti süüdi ja teile määrati karistus kroonikohtus, saate esitada apellatsiooni ainult selleks antud loa alusel, nt kui kohtunik tegi vea. Te võite esitada apellatsiooni Londoni apellatsioonikohtule.
Kui kohtuasja arutati rahukohtus, peate esitama apellatsiooni 21 päeva jooksul. Kui kohtuasja arutati kroonikohtus, peate esitama apellatsiooni 28 päeva jooksul. Teie advokaat annab teile nõu, kas ja kuidas apellatsiooni esitada.
Te võite esitada apellatsiooni kõigi rahukohtu otsuste peale, kuid peate selleks täitma kohtust saadud vormi ja selle kohtule tagastama.
Kroonikohtuga seotud apellatsioonide korral kehtib ametlikum kord. Apellatsiooni esitamisel peate esitama üksikasjalikud põhjendused. Apellatsiooni aluseks võivad olla järgmised asjaolud:
Karistuse vastu esitatud apellatsiooni aluseks võivad olla järgmised asjaolud:
Rahukohtuga seotud apellatsiooni arutavad tavaliselt kohtunik ja kaks aukohtunikku (algsest kohtumenetlusest erinevas koosseisus). See on uus istung ning selle raames võib esitada uusi või erinevaid tõendeid ja asjaolusid. Kui apellatsioon on esitatud ainult karistuse vastu, võib kroonikohus karistust vähendada, selle muutmata jätta või seda suurendada.
Kui te vaidlustate halduskohtus selle, kuidas aukohtunikud seadust tõlgendasid, ning kohus leiab, et aukohtunikud eksisid, siis kohtuotsus tühistatakse. Mõnel juhul võidakse asi saata rahukohtule tagasi uueks arutamiseks.
Kroonikohtus tehtud süüdimõistva otsuse peale esitatud apellatsioone arutab apellatsioonikohus. Teie advokaat ja prokurör esitavad oma argumendid teie apellatsiooni kohta. Kohus võib küsida täiendavaid tõendeid. Üldjuhul ei saa te kasutada tõendeid, mis olid kättesaadavad juba kohtumenetluse ajal, kuid mida te otsustasite siis mitte kasutada. Apellatsioonimenetlused on avalikud.
Kui te ei ole vanglas, on teil õigus apellatsioonimenetlusel osaleda. Kui te olete vanglas, on teil õigus osaleda, kui apellatsioon ei käsitle pelgalt õiguslikke aspekte. Kohus võib lubada teil osaleda videolingi kaudu.
Kui te olete esitanud apellatsiooni, võite taotleda enda vanglast vabastamist kuni apellatsiooniistungi toimumiseni, kuigi vabastamine on sellises olukorras haruldane. Kui on määratud kautsjon, võib selle suhtes kehtestada teatavad tingimused.
Rahukohtu määratud karistuste peale esitatud apellatsioonid vaadatakse tavaliselt läbi kiiresti sellisel juhul, kui te olete vahi all. Muul juhul kulub selleks 3–6 kuud. Kroonikohtu otsuse peale apellatsioonikohtule kaebuse esitamiseks on teil vaja vanema kohtuniku luba. Keskmiselt vaadatakse süüdimõistvate kohtuotsuste peale esitatud apellatsioonid läbi 8 kuu jooksul ja karistuste peale esitatud apellatsioonid 5 kuu jooksul. Te võite apellatsiooni igal ajal tagasi võtta, esitades kriminaal-apellatsioonibüroole kirjaliku avalduse.
Kui apellatsioon rahuldatakse, tühistab kohus teie süüdimõistmise ning see kustutatakse ametlikust registrist. Mõnel juhul võib kohus süüdimõistmise tühistada, kuid lubada prokuröril alustada teie vastu uut kohtumenetlust.
Kui apellatsiooni ei rahuldata, jääb kohtuotsus tavaliselt muutmata, kuid mõnel juhul võib apellatsioonikohus teha uue süüdimõistva otsuse väiksemas kuriteos (seda ei saa tavaliselt teha rahukohtu otsuste peale esitatud apellatsiooni korral).
Kui apellatsioon rahuldatakse, määrab kohus uue karistuse. Kui apellatsiooni ei rahuldata, võib kohus jätta jõusse algse karistuse. Samuti võib kohus karistust suurendada.
Kui te esitasite apellatsiooni rahukohtu otsuse peale ja kroonikohus seda ei rahuldanud, võite esitada apellatsiooni kriminaalasjade järelevalvekomisjonile, paludes tal saata teie kohtuasja apellatsioonikohtule uuesti läbivaatamiseks. Seda juhtub harva.
Kui te esitasite apellatsiooni halduskohtule või apellatsioonikohtule, on teil õigus asi edasi kaevata Ühendkuningriigi ülemkohtule, kui teie apellatsioon käsitleb üldise mõjuga õigusküsimust.
Te võite esitada taotluse hüvitise saamiseks kahe aasta jooksul, täites vastava vormi. Selle otsuse teeb valitsus. Teie advokaat selgitab teile, kuidas see kord toimib.
Erandkorras võib teil olla võimalik esitada uus apellatsioon, kui selleks ilmnevad uued alused. Kui te tahate esitada uusi tõendeid, peate selgitama, miks neid ei kuulatud kohtumenetluse ajal.
Te võite pöörduda kriminaalasjade järelevalvekomisjoni poole ja paluda neil uurida, kas õigust kohaldati nõuetekohaselt. Komisjon võib saata teie asja arutamiseks vastavale apellatsioonikohtule. Sellisel juhul arutatakse teie kriminaalasja tavapärase apellatsioonimenetluse käigus.
Kui teid mõistetakse süüdi ja teile määratakse vanglakaristus, võidakse teid vabastamise korral riigist välja saata. Kui te ei ole Briti kodanik ning karistuse pikkus on 12 kuud või rohkem või kui teile määratakse karistus teatavate raskete kuritegude eest, annab valitsus tavaliselt väljasaatmise korralduse teie vangistusaja lõpus.
Muul juhul, kui võimaliku karistusena on ette nähtud vangistus ja te olete vanem kui 17-aastane, võib kohtunik soovitada, et teid saadetakse välja pärast karistuse kandmist. See on võimalik olenemata sellest, kas teid saadetakse vanglasse või ei. Valitsus teeb otsuse kohtuniku soovituse põhjal. Kohtuniku soovitus on karistuse osa ning selle peale võib esitada apellatsiooni eespool kirjeldatud korras. Valitsus võib taotleda teie väljasaatmist ka ilma kohtu soovituseta, kui see on üldsuse huvides.
Kui te olete teise liikmesriigi kodanik, saab teid välja saata üksnes avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise kaalutlustel. Kuriteos süüdimõistmine ei anna iseenesest alust väljasaatmiseks. Teil on õigus esitada väljasaatmisotsuse peale apellatsioon erikohtule.
Kui teid on kuriteos süüdi või õigeks mõistetud Ühendkuningriigi mis tahes osas toimunud kohtumenetluse tulemusena, ei saa Inglismaal teie üle sama kuriteo eest kohut mõista, välja arvatud eriolukorras. Sama põhimõte kehtib juhul, kui kohtuotsus on langetatud pärast kohtumenetlust, kui kohtumenetlus toimus teises liikmesriigis.
Teave süüdimõistmiste kohta
Süüdimõistmised ja hoiatused registreeritakse riiklikus politsei andmebaasis kuni teie 100 aasta vanuseks saamiseni. Kui leiate, et andmebaasis teie kohta sisalduv teave ei ole õige, võite selle vaidlustada. Teie advokaat nõustab teid, kuidas seda teha. Te võite paluda ka selle piirkonna politsei peakonstaablil, kus õigusrikkumine toime pandi, seda teavet muuta või see kustutada.
Hoiatusi, noomitusi ja lõplikke hoiatusi käsitatakse süüdimõistmistena.
Isegi pärast karistuse kandmist peate vajaduse korral avaldama süüdimõistmise või hoiatuse olemasolu (nt töökoha taotlustel), kuni süüdimõistmise aegumiseni. See aeg sõltub kuriteo ja karistuse liigist.
Kui teile esitati kriminaalõiguslik trahvinõude teatis või trahvinõude teatis avaliku korra rikkumise eest, ei lisata seda karistusregistrisse.
Apellatsioonikohtu menetluse alustamise juhend
Kriminaalasjade järelevalvekomisjon
Õigusrikkujate rehabiliteerimine
Kriminaalapellatsiooni seadus (1968) (muudetud kujul)
Õigusrikkujate rehabiliteerimise seadus (1974) (muudetud kujul)
Kautsjonite seadus (1976) (muudetud kujul)
Rahukohtute seadus (1980) (muudetud kujul)
Kõrgemate kohtute seadus (1981) (muudetud kujul)
Kriminaalapellatsiooniseadus (1995) (muudetud kujul)
Politseiseadus (1997) (muudetud kujul)
Inimõiguste seadus (1998) (muudetud kujul)
Politsei- ja õiguskorralduse seadus (2006) (muudetud kujul)
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kui te pargite avalikel teedel valesse kohta, võite saada parkimistrahvi. Eri kohtades jälgivad parkimiseeskirjade täitmist erinevad organisatsioonid. Nende hulka kuuluvad kohalikud omavalitsused, politsei, erasektori äriühingud ja Londoni transpordiamet (Transport for London). Tänaval parkimise nõuetest kinnipidamist kontrollivad peamiselt kohaliku omavalitsuse palgal olevad parkimiskorraldajad, kes väljastavad trahvinõude teatisi tsiviilkohtusüsteemi kaudu. Liikluskorraldajad on politsei palgal ja sekkuvad siis, kui on tegemist sellise parkimiseeskirjade eiramisega, mille suhtes kohaldatakse kriminaalõigust. Liikluskorraldajad väljastavad trahvinõude teatisi kriminaalkohtusüsteemi kaudu.
Tsiviilõiguslikud trahvinõude teatised jäetakse tavaliselt sõiduki esiklaasile või antakse üle isikule, kes näib sõiduki eest vastutavat. Neid võib saata ka postiga. Teil on tavaliselt aega 28 päeva, et trahvinõue tasuda või trahvinõude otsus vaidlustada. Kui te tasute trahvinõude kiiresti, võidakse trahvisummat vähendada. Mitteametlikud kaebused võib esitada kirjalikult: kui te tahate kaebust esitada, ärge selles etapis parkimistrahvi tasuge, sest kui te olete selle tasunud, on peaaegu võimatu seda tagasi saada.
Inglismaa ja Walesi kohalikud omavalitsused võivad sõiduki teatud tingimustel teisaldada või rattaklambriga liikumatuks muuta. Rattaklambrit tohib paigaldada alles 30 minutit pärast tsiviilõigusliku trahvinõude teatise väljastamist. Kui te leiate, et teie autole paigaldati rattaklamber ebaõiglaselt, on teil õigus see edasi kaevata. Te peate tasuma auto vabastamise eest ja esitama kaebuse hiljem. Kui te saadate kirjaliku edasikaebuse ja kohalik omavalitsus ei vasta teile 56 päeva jooksul alates kaebuse saamisest, peab ta tsiviilõigusliku parkimistrahvi nõude tühistama ja hüvitama teile tasutud vabastamistasu.
Lugege siit nõuandeid selle kohta, mida teha juhul, kui sõidukile paigaldatakse rattaklamber eramaal.
Kui kohalik omavalitsus lükkab teie poolt parkimisnõude kohta tehtud mitteametliku kaebuse tagasi, võite esitada ametliku kaebuse. Kohalik omavalitsus teatab teile, kuidas seda teha. Kui kohalik omavalitsus jätab teie kaebuse rahuldamata, saadetakse teile omanikule mõeldud teade, milles nõutakse algse trahvinõude tasumist. Samuti täpsustatakse selles, kuidas esitada täiendav kaebus sõltumatule vaidluste lahendajale. On olemas mitu parkimisvaidluste lahendamise teenistust: Londonit teenindab parkimis- ja liiklusrikkumiste peale esitatud kaebusi käsitlev teenistus (PATAS), ülejäänud Inglismaad ja Wales'i teenindab liikluskaristuste tribunal.
Teil on alates omanikule mõeldud teate saamisest 28 päeva aega, et parkimistrahvinõue tasuda või esitada selle nõude peale ametlik kaebus. Kui te ei tee kumbagi, on kohalikul omavalitsusel õigus suurendada trahvisummat 50%. Kui te trahvinõuet ka siis ära ei maksa, saab kohalik omavalitsus algatada raha kättesaamiseks ametlikuma tsiviilmenetluse.
Kriminaalõiguslikke parkimistrahvinõudeid väljastavad politseinikud või liikluskorraldajad ning neid nõudeid käsitletakse kriminaalkohtusüsteemi raames. Ainus ametlik võimalus esitada apellatsioon kriminaalõigusliku parkimistrahvinõude peale on anda asi kohtusse ja oma süüd mitte tunnistada. Kuid mõne piirkonna politsei võimaldab mitteametlikku parkimistrahvi edasikaebamismenetlust, mille korral saate esitada kirjaliku selgituse, miks te arvate, et te ei pea trahvi maksma. Kui see on teie piirkonnas võimalik, sisaldab kriminaalõigusliku trahvinõude teatis sellekohast teavet.
Kui te ületate kiirusepiirangut ning politsei või kiiruskaamera teid sellelt tabab, võib politsei:
Politseil on õigus peatada mis tahes juht ning peatumisest keeldumine on süütegu. Kui politsei teid peatab, võidakse teil paluda esitada juhiluba, kindlustus ja sõiduki registreerimisdokumendid. Kui teil neid kaasas ei ole, peate need 7 päeva jooksul politseijaoskonda viima.
Kui teid peatatakse ja te olete pannud toime liiklusnõuete rikkumise, võib politsei väljastada teile kriminaalõigusliku trahvinõude teatise või teatise, milles nõutakse sõiduki tehnilise olukorra parandamist.
Kui olete toime pannud väiksema liiklusnõuete rikkumise, näiteks on teil olnud kinnitamata turvavöö või olete juhtinud katkise esitulega sõidukit, võib politsei esitada teile kriminaalõigusliku trahvinõude teatise. Politseil ei ole õigust nõuda teilt trahvisummat sisse kohapeal. Teil on 28 päeva trahvinõude tasumiseks või kohtuliku arutamise taotlemiseks. Vastasel korral suurendatakse trahvisummat 50%. Kui te ei tasu 28 päeva jooksul trahvinõuet, mis tehti automaatse liikluskaamera tuvastatud rikkumise eest, esitatakse teile süüdistus.
Teatis, milles nõutakse sõiduki tehnilise olukorra parandamist, võidakse esitada juhul, kui sõiduk on defektne. Näiteks on katki suunatuli.
Politsei võib lasta teil n-ö puhuda, kui nad kahtlustavad, et olete tarbinud alkoholi. Kui test kinnitab politsei kahtlusi, viiakse teid politseijaoskonda, kus teile esitatakse kuriteosüüdistus ja kogutakse tõendid (puhumistest). Te peate lahkuma autost, kuni olete piisavalt kaine selle äraviimiseks. Teie nõusolekul võib sõiduki ära viia ka teine juht. Kui joove on pisut üle lubatud piirmäära, võite anda vereproovi. Puhumistesti andmisest keeldumine on karistatav. Joobes juhtimine toob kaasa juhtimisõiguse kohustusliku äravõtmise.
Karistusregistrit peab karistusregistri büroo. Kõik kohtus langetatud süüdimõistmised leiavad kajastamist karistusregistris. Kui teid kohtus süüdi ei mõisteta, siis teie kohta karistusregistri andmed puuduvad: seega kantakse kriminaalõiguslikud trahvinõuded karistusregistrisse üksnes juhul, kui teid mõistetakse süüdi kohtus.
Parkimistrahvid ja teie õigused
Täiendav teave parkimise kohta
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.